Vabalinn Frankfurt

See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Freie Stadt Frankfurt Vabalinn Frankfurt 1372–1866
Lipp Vapp
Frankfurdi paiknemine Saksa Liidus
Valitsusvorm	linnriik, vabariik
Osa	Saksa-Rooma riigi osariik Saksa Liidu liikmesriik
Pealinn	Frankfurt am Main

Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses:

• Saksa-Rooma riigis kui Vaba riigilinn Frankfurt (saksa: Freie Reichsstadt Frankfurt) (aastani 1806)
• Saksa Liidus kui vabalinn Frankfurt (Freie Stadt Frankfurt) (1815–66)

Frankfurt oli suur linn Saksa-Rooma riigis, olles keisri valimise koht aastast 885 ja keisri kroonimise linn aastast 1562 aastani 1792 (varem oli keisri kroonimise koht Vaba riigilinn Aachen). Frankfurt kuulutati vabaks riigilinnaks (Reichsstadt) aastal 1372, mis tegi linnast vahetult keisrile alluva üksuse, mis tähendas otsealluvust Saksa-Rooma keisrile ja mitte piirkondlikule valitsejale või kohalikule aadlimehele.

Tänu oma keiserlikule tähtsusele elas Frankfurt üle mediatisatsiooni aastal 1803. Pärast Saksa-Rooma riigi kokkuvarisemist aastal 1806 langes Frankfurt Napoleon I võimu alla, kes andis linna Karl Theodor von Dalbergile; linn sai tuntuks kui Frankfurdi vürstkond. Dalberg vabastas katoliku vaimulikkonna katoliiklasteks, kes elasid linna piires. Aastal 1810 liitis Dalberg Frankfurdiga Aschaffenburgi vürstkonna, Wetzlari krahvkonna, Fulda ja Hanau, moodustus Frankfurdi suurhertsogkond. Pärast Napoleoni kaotust ja Reini Liidu kokkuvarisemist anti 1815. aasta Viini kongressil Frankfurdile tagasi tema Napoleoni-eelne põhiseadus ning temast sai suveräänne linnriik ja Saksa Liidu liige.

Saksa Liidu perioodil oli Frankfurt jätkuvalt suur linn. Liidu valitsus, Bundestag (ametlikult Bundesversammlung) paiknes Thurn und Taxise palees Frankfurdi linna keskuses. 1848. aasta revolutsioonide ajal moodustati Frankfurdi rahvuskogu püüdega ühendada Saksa riigid demokraatlikul viisil. Just siin keeldus Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV "Väike-Saksamaa" krooni pakkumisest.

Aastal 1866 läks Preisi kuningriik Austria keisririigiga sõtta Schleswig-Holstein pärast, põhjustades Austria-Preisi sõda. Frankfurt, jäädes ustavaks Saksa Liidule, ei ühinenud Preisimaaga. Pärast Preisimaa võitu annekteeris Preisimaa Frankfurdi ja sellest sai äsjaloodud Hessen-Nassau provintsi osa.